Kihutaja riigikogust minema

Riigikogu liige Märt Sults tunnistas hiljuti Delfile antud intervjuus, et „vahepeal on vaja jõuda Tartust Tallinnasse tunni ajaga“. Sellega põhjendas ta 723 eurot kuus maksma läinud BMW X5 liisimist kuluhüvitiste eest.

„See on pseudoasi, mis praegu üles võetakse. Ükskõik kellel, kes töötab teiste heaks, peab olema tööriist, mis läheb iga kell käima ja viib sind ükskõik kui kiiresti kohale,“ ütles Sults. Kiire arvutus näitab, et tunniga Tallinnast Tartusse jõudmiseks peab olema keskmine kiirus 186 kilomeetrit tunnis. See kiirus on absurdne. Isegi kui Sults veidi liialdas, ületab ta tõenäoliselt oluliselt kiirust.

Reedel avaldas Äripäev ajakirjanik Mari Metsa arvamusloo „Naelutame roolijoodiku seinale“. Ma soovitaksin Märt Sultsil seda lugeda. 2013. aasta liiklusõnnetustes hukkunud inimestest 43,2 protsenti hukkus just lubatust suurema või teeoludele mittevastava kiiruse valiku pärast. Igal aastal hukkub kihutajate pärast Eesti teedel kümneid ja kümneid inimesi. Jah, Sults võis liialdada või nalja teha, aga selles kontekstis pole see sugugi naljakas.

186kilomeetrise keskmise tunnikiirusega Tallinnast Tartusse sõitva inimese koht ei ole riigikogus. Kuluhüvitised kuluhüvitisteks, aga kihutaja peaks tagasi astuma. Tundub siiski, et Eestis seda ei juhtu.

Riigikogu liikmed peaksid näitama rahvale eeskuju. Paljudel tekib Sultsi kuulates kindlasti mõte – kui riigikogu liige teeb, siis miks ei võiks mina teha? Tema teeb ju seadusi, aga rikub neid. Kindlasti vähendavad sellised väljaütlemised terve rahva alalhoidlikkust maanteedel, sest kõigil võib olla vaja tööasjus kiiresti Tallinnast Tartu jõuda.